Rahvusvaheline veepäev


märts 22, 2018

 

Kui palju vett peame jooma, et enesetunne oleks hea?

Terves maailmas tähistatakse 22. märtsil rahvusvahelist veepäeva. Vesi on elu ja tervise allikas, seepärast kutsub Nestlé üles pöörama tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas me vett tarbime.

Päevas kulutab üks inimene keskmiselt koguni 122 liitrit vett. Suurem osa sellest kulutatakse enda ja pesu pesemiseks või taimede kastmiseks, toidu valmistamiseks ja janu kustutamiseks jätkub sellest kogusest vaevalt kahest protsendist.

Nestlé esindaja Ariana Rastauskaitė rõhutas, et vett peame jooma palju ja sageli. Ilma toiduta võib inimene elada mitukümmend päeva, ilma veeta aga vaevalt mõned päevad. See on nii seepärast, et inimese organism koosneb 70 % veest – vesi on vajalik organismi tähtsaimate funktsioonide toimimiseks. Sel põhjusel peaksime hindama vett kui toitumise seisukohalt tähtsat elementi, mitte usaldama populaarseid müüte. Ja samuti tuleb meeles pidada mõningaid fakte, mis on seotud vee toimega meie tervisele ja enesetundele.

Kaheksa klaasitäit päevas on müüt

On väga palju müüte selle kohta, kui palju vett tuleb päeva jooksul ära juua. Mõned inimesed arvavad teadvat, et päevas tuleb juua kaheksa klaasitäit, teised aga väidavad, et vett juua tuleb 30 ml kehakaalu ühe kilo kohta. Kuid tegelikult on organismi veevajadus muutuv suurus ja sõltub paljudest faktoritest – füüsilisest tegevusest, inimese tervisest ja keskkonnatingimustest.

Nimelt sel põhjusel ei ole konkreetse klaaside arvu nimetamine õige. Rohkem vett tuleb juua, kui teete sporti, kui väljas on palav ja niiske ilm, kui olete haige, ootate last või toidate last rinnaga.

„Lisaks sellele tuleb arvestada ka muid organismi signaale – kui tunnete janu, tuleb kindlasti juua vett. Vedelikuvaegusest võib märku anda ka üldine nõrkus, peavalu, vähenenud energia – kui tunnete neid sümptomeid, proovige kõigepealt vett juua“, - annab nõu Ariana Rastauskaitė.

Kõik inimesed ei tea, et organism omastab vedelikke mitte ainult veest, vaid ka teistest toiduainetest ning jookidest. Vastupidiselt populaarsele müüdile, võib vajaliku koguse vedelikku saada isegi kohvi juues. Siiski tuleb lisada, et liigsel kofeiinil on vett väljutav toime ja seetõttu tuleb tassitäiele kohvile lisaks juua ka klaasitäis vett.

Paljud toiduained, näiteks puu- ja köögiviljad, annavad samuti organismile vajalikke vedelikke, sest sisaldavad ise rohkesti vett.

Mõjutab positiivselt toitumist

Vesi annab meie organismile mitte ainult täiendavat energiat, vaid ka tugevdab mõtlemist, parendab seedimist ja on üldse abiks meie kehale. Kas muretsete oma kuiva naha pärast? Jooge vett ja nahk muutub säravamaks. Kui naharakud saavad piisavalt vett, muutub nahk elastsemaks, kortsud ei teki nii kiiresti ja nahk ei vanane. Vesi on vajalik ka neerudele – neerud väljutavad organismist ainevahetuse jääkaineid. Kui organismis tekib veepuudus, siis on need protsessid raskendatud ja võivad isegi olla neerukivide tekkimise põhjuseks.

Samuti on vesi väga tähtis neile, kes püüavad tervislikult toituda. Kui alustate päeva kohe pärast ärkamist klaasitäie veega, siis lisaks sellele, et koos joogiveega saame ligikaudu poole mineraalainete vajalikust päevanormist, äratab vesi hommikul teie seedesüsteemi ja aitab sel hommikusöögiks valmistuda.

„Inimesed ajavad sageli segi näljatunde ja janu, nii et kui teie eesmärgiks on tasakaalustatud toitumine või kehakaalu langetamine, siis jooge söögivaheaegadel kindlasti vett. Kui sööte päeva jooksul piisavalt toitu, kuid tunnete siiski, et tahaks veel midagi suhu pista, eriti kui see, mida sooviksite, on palju vett sisaldav toit, näiteks puuvili, siis võib vabalt olla, et teil on hoopis janu“, – rääkis Ariana Rastauskaitė.

Enese värskendamiseks võib juua ka gaseeritud vett. See võib olla ka mineraalvesi. Kuid mineraalvett ei ole soovitav iga päev juua, sagedamat mineraalvee joomist võib soovitada neile, kes palju sporti teevad ja higistavad, sest sel juhul aitab mineraalvesi taastada organismist väljutatud soolade kogust.